Elukeskkond kui väärtus omaette

by natalja

Olen käinud ühe korra elus kaardimoori juures. Päris moor ta ei olnud, kuna tegu oli meesterahvaga. Asjaliku meesterahvaga. Sest see, kui täpi ta mulle aastat ette ennustas- see tagas selle, et ma ei lase endale vist kunagi tuleviku peale kaarte panna 🙂

tabasalu

Aga lisaks täpsele infole mu tuleviku kohta rääkis ta huvitavat teooriat inimese eluetapide kohta. Väidetavalt üks eluetapp kestab 3-4 aastat ja siis toimub pööre või sündmus, mis tagab uue eluetappi algust. Lisaks sellele saab liigitada inimese igat aastat helgeks, tavapäraseks või mustaks. Need aastad vahelduvad. See teooria näitas mulle, et ei saa eeldada, et elus on kogu aeg helged aastat. Vahepeal peab olema keskpärasust, et puhata ja musti toone, et kasvada.

Minu üks eluetapp sai läbi eile, 6ndal jaanuaril. Soetasin neli aastat tagasi endale armsa kodu Tallinna kesklinnas. Olin kindel, et jään sinna maksimum mõneks kuuks ja lähen eluga edasi, üürides oma kodu välja ja hakates punuma pesa kuskil linnakärast eemal. Minu üllatuseks ei läinud tol ajal minu suured plaanid üldse täide. Ma jäin oma armsasse pessa neljaks aastaks. Tagant järgi vaadates ikka meeletult pikk aeg, meeletute kogemustega. Päriselt, tunne on, et nelja aasta tagune aeg oli mõni kuu tagasi. Kuhu see aeg küll kaob?

Tööleminekuks kuluv aeg: 17 km 35 minutiga vs 2,5 km 25 minutiga. Minu meelest igati väärt investeering mõnusasse elukeskkonda!

Paljud mu tuttavad imestasid, et miks ma küll loobun oma keskklinna korterist ja vabatahtlikult kolin linnapiirist teisele poole. Vabalt! Vähemalt 6 kuud aastast ehk kevad/suvi kui mitte pikemalt ma pea iga päev tulin peale tööd oma kesklinna korterisse, vahetasin riideid ja sõitsin ikka linnast välja- jalutama, rullitama, marjale, randa. Lihtsalt nii meeldis seal. Nüüd on mul oma terass, mis ootab kevadet, hommiku- ja õhtusööke värskes õhus. Ma saan enne magamaminekut teha väikeste ja hubaste majade vahel jalutuskäike ja peale tööd hüpata ratta selga ning sukelduda otse loodusesse. See on see, millest ma olen unistanud. Ja lasknud elul mu unistuse manifesteerida täpselt nii kaua, kui oli vaja. Ja ma usun, et ka kõik muud unistused tuuakse iga inimeseni kõige õigemal ajal. Elu ei eksi. Ta on mulle seda näidanud, mitmeid kordi.

Advertisements